Kus, kust, kuhu: kolm lõppu
Sisekohakäänded näitavad asukohta millegi sees (linn, riik, hoone). Neid on kolm: -s vastab küsimusele kus?, -st küsimusele kust? ja -sse küsimusele kuhu?
Lõpp liitub omastava käände tüvele, mitte algvormile: linn → (linna) → linnas, linnast, linnasse. Paljudel sagedastel sõnadel on lühike sisseütlev: linna, kooli, Tallinna; sõnal kodu on oma vorm koju.
| Sõna | kus? | kust? | kuhu? |
|---|---|---|---|
| Tartu | Tartus | Tartust | Tartusse |
| Eesti | Eestis | Eestist | Eestisse |
| linn | linnas | linnast | linna / linnasse |
| kool | koolis | koolist | kooli |
| kodu | kodus | kodust | koju |
Näited
- Ma elan Tallinnas.
- kus? → -s
- Ta tuleb Soomest.
- kust? → -st
- Homme sõidame Tartusse.
- kuhu? → -sse
- Lapsed on koolis.
- kus? → -s
- Ma lähen koju.
- kodu → koju
Sagedased vead
- linnas, mitte „linns“: lõpp liitub omastava tüvele (linna-).
- koju, mitte „kodusse“: sõnal kodu on oma sisseütlev.
- Ära aja segi „kus“ ja „kuhu“: Ma elan Tallinnas, aga Ma sõidan Tallinna.
- Tänav, turg, töö jms saavad välise kohakäände lõpud -l, -lt, -le: tööl, turul.